JavaScript

Sildid – JavaScript. Saidimärgend Nicola.top.

✔️ Silt: JavaScript

Mis on JavaScript ja miks seda vaja on?

JavaScript on programmeerimiskeel, mida kasutatakse veebilehtedel interaktiivsete elementide loomiseks. See võimaldab teil muuta saidi dünaamilisemaks ja kasutajasõbralikumaks. Ilma JavaScriptita oleks enamik kaasaegseid veebisaite palju vähem funktsionaalsed ja külastajate jaoks vähem huvitavad.

Milliseid ülesandeid saab JavaScriptiga lahendada?

JavaScripti saab kasutada veebisaitidel paljude ülesannete täitmiseks. Selle abil saate luua interaktiivseid vorme, animatsioone, menüüsid ja palju muud. Seda saab kasutada ka kasutaja sisendi kinnitamiseks ja selle töötlemiseks serveris ilma lehte uuesti laadimata.

Millised raamatukogud ja raamistikud on JavaScriptiga töötamiseks olemas?

JavaScripti koodi kirjutamise hõlbustamiseks on palju teeke ja raamistikke. Mõned populaarsemad on React, Angular, Vue.js, jQuery ja Node.js. Need pakuvad arendajatele laia valikut tööriistu keelega töötamiseks ning aitavad muuta koodi loetavamaks ja hooldatavamaks.

Millised on JavaScripti keele omadused?

JavaScriptil on palju funktsioone, mis eristavad seda teistest programmeerimiskeeltest. Seda tõlgendatakse, mis tähendab, et kood käivitatakse lugemise ajal. JavaScript toetab ka funktsionaalset programmeerimist, muutes selle teatud ülesannete jaoks paindlikumaks ja võimsamaks.

Milliseid oskusi on vaja JavaScriptiga töötamiseks?

JavaScript nõuab HTML-i ja CSS-i tundmist. Abiks on ka kogemuste omamine teekide ja raamistikega, nagu React või Angular. Samuti peate suutma välja töötada koodi, mis on optimeeritud töötama erinevates seadmetes ja brauserites.

Kuidas oma saidil JavaScripti kasutada?

JavaScripti kasutamiseks oma saidil peate sisestama lehele vastava koodi. Seda saab teha sildi script> abil, mis on paigutatud sildi head> või body> sisse. Koodi saab kirjutada otse lehele või lisada välisest failist. Ärge unustage, et JavaScript võib lehtede laadimist oluliselt aeglustada, mistõttu on oluline optimeerida selle jõudlust ja kasutada ainult neid funktsioone, mis on saidi töötamiseks vajalikud.

Millised probleemid võivad JavaScriptiga töötamisel tekkida?

Kuigi JS on võimas programmeerimiskeel, võib selle kasutamine kaasa tuua mitmeid probleeme. Üks levinumaid probleeme on brauseritevaheline ühildumatus, kui kood töötab õigesti ainult teatud brauserites. JavaScript võib samuti aeglustada saidi jõudlust, eriti kui kasutatakse palju skripte. Samuti on JS-iga töötamisel oluline arvestada turvalisusega, et vältida saidi võimalikke ründeid.

Milliseid suundumusi JavaScripti kasutamises saab tuvastada?

JS areneb pidevalt ning esile kerkivad uued tehnoloogiad ja trendid. Näiteks on viimasel ajal üha populaarsemaks muutunud raamistikud ja teegid, mis võimaldavad luua veebirakendusi JS-i ja muude tehnoloogiate abil. Populaarsust kogub ka serverivaba arhitektuur, mil kogu rakendusloogika asub serveris ning kliendiosa kasutab serveriga suhtlemiseks JS-i. Oluliseks trendiks on ka JS ökosüsteemi areng, mis annab arendajatele palju tööriistu keelega töötamiseks ja kvaliteetsete rakenduste loomiseks.

JavaScripti ja ECMAScripti vaheline seos

ECMAScript (lühidalt "ES") on üldotstarbeline skriptikeel, mida rakendatakse vastavalt ECMA-262 standardile. ECMA-262 standard määratleb peamiselt süntaksi, tüübid, operaatorid, märksõnad, reserveeritud sõnad, operaatorid, objektid ja muud keeleosad, ECMAScripti uusim versioon on ECMAScript6 (nimetatakse "ES6").

JS-i puhul arvavad inimesed mõnikord, et JS ja ECMAScript on sama asi. Tegelikult sisaldab JS palju rohkem sisu, kui on määratletud ECMA-262-s. Täielik JS koosneb järgmisest kolmest osast:
1. Core (ECMAScript): pakub keele süntaksit ja põhiobjekte;
2. Document Object Model (DOM): pakub meetodeid ja liideseid veebisisu töötlemiseks;
3. Brauseri objektimudel (BOM): pakub meetodeid ja liideseid brauseriga suhtlemiseks.

Kuidas JavaScripti käivitada

JS-koodi kui skriptikeelt ei saa iseseisvalt käivitada. Tavaliselt on JS-koodi käitamiseks vaja brauserit. Kõik veebibrauserid toetavad JS-i.

JS-koodi saab käivitada mitte ainult brauseris, vaid ka JS-mootoriga varustatud serveris või seadmes. Põhjus, miks brauser saab JS-koodi käivitada, on see, et JS-mootor on brauserisse sisse ehitatud. JS mootorite hulka kuuluvad:
1. V8: JS-mootor Chrome'is ja Operas;
2. SpiderMonkey: JavaScripti mootor Firefoxis;
3. Chakra: JS mootor IE-s;
4. ChakraCore: JS-mootor Microsoft Edge'is;
5. SquirrelFish: JS-i mootor Safaris.

JavaScripti funktsioonid

JS-l on järgmised omadused:

1. Tõlgendatud skriptikeel

JS on tõlgendatud skriptikeel. Erinevalt keeltest nagu C ja C++, mis tuleb kompileerida ja seejärel käivitada, ei pea JS-is kirjutatud koodi kompileerima ja seda saab otse käivitada.

2. Objektorienteeritud

JS on objektorienteeritud keel, mille abil saate mitte ainult objekte luua, vaid ka olemasolevaid objekte manipuleerida.

3. Nõrk trükkimine

JS on nõrgalt tipitud programmeerimiskeel, kasutatavale andmetüübile pole rangeid nõudeid, näiteks saab muutuja initsialiseerida mis tahes tüübiks ja selle muutuja tüüpi saab igal ajal muuta.

4. Dünaamiline

JS on sündmustepõhine skriptikeel, mis suudab vastata kasutaja sisendile ilma veebiserveri abita. Näiteks kui külastame veebilehte, klõpsame veebilehel hiirega või kerime akent, saame kasutaja toimingutele reageerimiseks kasutada JS-i. Reageerige nendele sündmustele otse.

5. Platvormideülene

JS on operatsioonisüsteemist sõltumatu ja seda saab käivitada brauseris. Seega saab JS-i skripti käivitada mis tahes süsteemis pärast selle kirjutamist, kui süsteemi brauser toetab JS-i.

Seda teemat käsitlevad materjalid on järgmised:


Veebilehe optimeerimine – kodulehe jõudlus.

Veebilehe jõudluse optimeerimine

Veebisaidid jagunevad tavaliselt kaheks osaks: esiotsa ja tagaosa. Saame aru, et tausta kasutatakse veebilehe funktsioonide realiseerimiseks, näiteks: kasutajate registreerimise teostamine, paroolide muutmine, artiklite kommenteerimine jne...